Malaysia
Jepidiiiiiiiiii!
Lopuks ometi sain ma ka kuhugi riiki sisse ilma et mul oleks pidanud eelnevalt viisa olema. Ja mis veelgi toredam,see oli taiesti tasuta!
Malaysiasse joudes kimasime kohe Perhentian Saarte poole, mis pidid olema vorratud, kuid kahjuks mulle nad nii palju muljet ei avaldanud kui Tai omad.
Kui ideaalse ranna moodustavad Vesi(selle selgisus), lained, liiv, vaade paikse loojangule ja rahva rohkus, siis molemal saarel oli miskit puudu voi miskit yle.
Hea et nahtud, kuid tagasi ei laheks.
Kyll oli aga tore vaadata tousu ja moona, kus ohtul loksus vesi baari voi restorani, kuid hommikul pidid vaesed paadi mehed kovasti vaeva nagema, et paate veeni lykata.
Ainus pohjus miks ma soovitaks sellele saarele minna on see, et seal on tohutult sisalikke(kuigi usun, et eks neidki leiab mujalt). Tegemist ei ole aga mitte mingi pisikese siblijaga kellel sa void kogemata saba ara otsast astuda. Need sellid on ikka mingi ligi meeter voi 1,5 m. pikad ja ega nendele niisama naljalt ligi ei lahe, raakimata peale astumisest.Pildilt ei saa kahjuks oiget ettekujutust , kuid voin oelda et need on paris agedad ja suured elukad.
Siin onnestus mul ka esimest korda snorkeldada suurte kilpkonnadega ,kuid ma olen paris kindel et mujal maailmas on 100 X paremad kohad selleks, kus vee labipaistvus on kovasti parem ja snorkeldamine seetottu palju nauditavam.
Parast paari paeva saartel, kimasime ida kaldast teisele poole rannikut ja kylastasime Penang saart.
Adamile meeldis seal vaga. See oli kunagi Inglaste kaubavahetus paik Aasias ja seetottu on seal siiani igasugu ilusaid, erinevaid ja huvitavaid hooneid ja palju erinevaid rahvuseid. Nii et kui sul on soov India, Hiina voi mis iganes toiduks--siis koik on kergelt katte saadav.
Saare keskel on aga ilus loodus ja maestik ja kallastel piisavalt randu, kuid need on enamuses hoivatud hotellide poolt.
Minu jaoks oli aga koige huvitavam elamus Penangi saarel puuvilja kasvandus.
Seal sai nahtud kust ja kuidas enamus viljad kasvavad ja millised nad valja naevad. Mirakle fruit--Ime vili!Parast mille soomist void ykspuha mis jalkuse endale suhu panna ja ikka on koigel magus maitse.
Ja minu yks hilisemaid lemmikuid---Draakoni vili!
Esimest korda nagin ja maitsesin seda Bangkoki lennujaamas ja imestasin et ma polnud kunagi sellist, arbuusi moodi kiivi maitsega voi vastupidi, vilja oma elus nainud.Nyyd aga oppisin, et see valjast poolt roosa ja seest valge ning mustade seemetega (nagu kiivigi) vili on vaid 6 aastat vana ja aretatud Tailase poolt kes igasugu kaktuse aretamisel sellise vilja lopuks meisterdas.
Igati ilus ja huvitav asi minu meelest.
Parast ringkaiku oli meil voimalik syya koiki nahtuid vilju nii palju kui syda lustis.
Ok, mul pilti kyll ei ole, kuid aukas! Malaysias on maailma parimad ja mugavamad bussid. Enamus neist on 3 istmega(mitte 2+2 istet korvuti)VIP bussid, kus void rahulikult lasta tooli peaaegu et lamavasse asendisse ja millel on ka lisaks jalatugi. VIIIIimasepeal mugavad!
Votsime siis jalle sellise bussi ja soitsime Malaysia keskele puuvilja ja tee istandustesse.
Jarjekordselt soovitan liiklusvahendiks mootorratast, et siis ei pea mingi turismi bussiga liikuma nende ajakava jargi, vaid lahed kuhu tahad, millal tahad ja kui kauaks tahad.(mul on karvane tunne, et ma pean ka endale tulevikus motika muretsema. Vietnamist sain maitse suhu ja nyyd ei sa enam syda rahu vaid pidevalt kutsub motika poole)
Kuna me olime korgemal magedes, oli ka temperatuur kovasti jahedam ja vihma jatkus ka igaks paevaks. Onneks on meil Adamiga aga head vihma kindlad ylikonnad ja meil ei jaanud ykski tegevus tegemata.
Kui me aga yhest tee istandusest teise kimasime et erinevaid teid maitstajuhtus meil umbes 15km kaugusel kodust selline nali et avastasime korgel mae otsas, et meil on tagumine kumm taitsa tyhi. Kuigi istandus oli juba suletud, onnestus meil laenata koju minevalt tooliselt pumppa. Sellest jatkus aga umbes nii 40 sekundiks ja siis oli jalle kumm vastu maad.
Et ratast paris ara ei lohuks, hakkasin ma Adami korval sorkima(jooksma, mul ei ole o, a ja o tahti-no ise saate aru ju). Noh lopuks ometi avanes mul meie reisil ka pohjus haaletamiseks. Seda ju polnudki veel kogenud. Hea vark aga et valisime Mala ysia selleks riigiks, kuna inimesed siin on fantast sobralikud ja head. Mujal naaber riikides oleks kes teab mis juhtunud voi oleks vahemalt pidanud iga liigutuse eet tasuma. Siin aga vottis mind peale yks kohalik, kes siis mind autos umbes 15-20 min. kaugusele soidutas ratta parandusse, kui vaene Adam aegluubis vihma kaes meie taga katkise rattaga pudistas.
See ei olnud aga ainus kord kui me sobralike Malaisialastega kohtusime. Kord kui kysisime Kuala Lumpuris-Malaysia pealinnas abi , et leida Indoneesia saatkonda, viidi meid autoga peaaegu et ukse ette.
Samal paeval kui me bussi peatuses kaardi abil yritasime otsustada mis bussiga ja kuhu, tuli yks kohalik advokaat meile bussi uksele vastu ja kysis kuhu me tahame minna. Sealt kutsus ta meid bussi, maksis meie eest bussi piletid ja tuli meiega meie peatuses maha, et siis naidata meile oiget teed ja tagatipuks andis meile veel oma mobla # ju hul kui me ara eksime. Et ta tootavat siin lahedal ja ta voib meid iga kell aidata kui t arvis.
No ausona, on ikka vahe vahel naaber riikidel. Ma juba raakisin Tai inimestest ja ma ei hakka seda enam kordama.
Cameron highlandis-(kus need istandused olid) kylastasime ka maasika istanudstja liblika farmivaata kas leiad yles lehtkonna ja lehtputuka?
Petronas Twin Towers(452 m.) http://travel.asianfanatics.net/info/PetronasTwinTowers on nyyd ka oma silmaga ara nahtud. Maailma korgeimad kaksik tornid, kus all on suur symfoonia kontserdi hoone ja yleval mitmekordne kaubakeskus ning muud ari pinnad
Suur tempel
Kui juba laks vaatamisvaarsuste kylastamiseks, pidime ka ara kaima Batu Cave(koopas).
Ega koik sinna ei kipugi, kuna enne kohale joudmist tuleb ikka vaeva ka naha ja trampida ules makke mingi 272 treppi voi midagi taolist.
Enne Malaysiast lahkumist onnestus meil ka vaadata F1 proovi soite, mis osutus ootamatult arevaks elamuseks.
Kuna ma ei oska (vist ei saagi) video klippe bloggile panna, siis tuleb huvilistel oodata kuni ma fotokaga isiklikult kohale jouan, et siis saaks mingit ettekujutust kui larmakad need soidukid on.
Lopuks ometi sain ma ka kuhugi riiki sisse ilma et mul oleks pidanud eelnevalt viisa olema. Ja mis veelgi toredam,see oli taiesti tasuta!
Malaysiasse joudes kimasime kohe Perhentian Saarte poole, mis pidid olema vorratud, kuid kahjuks mulle nad nii palju muljet ei avaldanud kui Tai omad.
Kui ideaalse ranna moodustavad Vesi(selle selgisus), lained, liiv, vaade paikse loojangule ja rahva rohkus, siis molemal saarel oli miskit puudu voi miskit yle.
Hea et nahtud, kuid tagasi ei laheks.
Kyll oli aga tore vaadata tousu ja moona, kus ohtul loksus vesi baari voi restorani, kuid hommikul pidid vaesed paadi mehed kovasti vaeva nagema, et paate veeni lykata.
Ainus pohjus miks ma soovitaks sellele saarele minna on see, et seal on tohutult sisalikke(kuigi usun, et eks neidki leiab mujalt). Tegemist ei ole aga mitte mingi pisikese siblijaga kellel sa void kogemata saba ara otsast astuda. Need sellid on ikka mingi ligi meeter voi 1,5 m. pikad ja ega nendele niisama naljalt ligi ei lahe, raakimata peale astumisest.Pildilt ei saa kahjuks oiget ettekujutust , kuid voin oelda et need on paris agedad ja suured elukad.
Siin onnestus mul ka esimest korda snorkeldada suurte kilpkonnadega ,kuid ma olen paris kindel et mujal maailmas on 100 X paremad kohad selleks, kus vee labipaistvus on kovasti parem ja snorkeldamine seetottu palju nauditavam.
Parast paari paeva saartel, kimasime ida kaldast teisele poole rannikut ja kylastasime Penang saart.
Adamile meeldis seal vaga. See oli kunagi Inglaste kaubavahetus paik Aasias ja seetottu on seal siiani igasugu ilusaid, erinevaid ja huvitavaid hooneid ja palju erinevaid rahvuseid. Nii et kui sul on soov India, Hiina voi mis iganes toiduks--siis koik on kergelt katte saadav.
Saare keskel on aga ilus loodus ja maestik ja kallastel piisavalt randu, kuid need on enamuses hoivatud hotellide poolt.
Minu jaoks oli aga koige huvitavam elamus Penangi saarel puuvilja kasvandus.
Seal sai nahtud kust ja kuidas enamus viljad kasvavad ja millised nad valja naevad. Mirakle fruit--Ime vili!Parast mille soomist void ykspuha mis jalkuse endale suhu panna ja ikka on koigel magus maitse.
Ja minu yks hilisemaid lemmikuid---Draakoni vili!
Esimest korda nagin ja maitsesin seda Bangkoki lennujaamas ja imestasin et ma polnud kunagi sellist, arbuusi moodi kiivi maitsega voi vastupidi, vilja oma elus nainud.Nyyd aga oppisin, et see valjast poolt roosa ja seest valge ning mustade seemetega (nagu kiivigi) vili on vaid 6 aastat vana ja aretatud Tailase poolt kes igasugu kaktuse aretamisel sellise vilja lopuks meisterdas.
Igati ilus ja huvitav asi minu meelest.
Parast ringkaiku oli meil voimalik syya koiki nahtuid vilju nii palju kui syda lustis.
Ok, mul pilti kyll ei ole, kuid aukas! Malaysias on maailma parimad ja mugavamad bussid. Enamus neist on 3 istmega(mitte 2+2 istet korvuti)VIP bussid, kus void rahulikult lasta tooli peaaegu et lamavasse asendisse ja millel on ka lisaks jalatugi. VIIIIimasepeal mugavad!
Votsime siis jalle sellise bussi ja soitsime Malaysia keskele puuvilja ja tee istandustesse.
Jarjekordselt soovitan liiklusvahendiks mootorratast, et siis ei pea mingi turismi bussiga liikuma nende ajakava jargi, vaid lahed kuhu tahad, millal tahad ja kui kauaks tahad.(mul on karvane tunne, et ma pean ka endale tulevikus motika muretsema. Vietnamist sain maitse suhu ja nyyd ei sa enam syda rahu vaid pidevalt kutsub motika poole)
Kuna me olime korgemal magedes, oli ka temperatuur kovasti jahedam ja vihma jatkus ka igaks paevaks. Onneks on meil Adamiga aga head vihma kindlad ylikonnad ja meil ei jaanud ykski tegevus tegemata.
Kui me aga yhest tee istandusest teise kimasime et erinevaid teid maitstajuhtus meil umbes 15km kaugusel kodust selline nali et avastasime korgel mae otsas, et meil on tagumine kumm taitsa tyhi. Kuigi istandus oli juba suletud, onnestus meil laenata koju minevalt tooliselt pumppa. Sellest jatkus aga umbes nii 40 sekundiks ja siis oli jalle kumm vastu maad.
Et ratast paris ara ei lohuks, hakkasin ma Adami korval sorkima(jooksma, mul ei ole o, a ja o tahti-no ise saate aru ju). Noh lopuks ometi avanes mul meie reisil ka pohjus haaletamiseks. Seda ju polnudki veel kogenud. Hea vark aga et valisime Mala ysia selleks riigiks, kuna inimesed siin on fantast sobralikud ja head. Mujal naaber riikides oleks kes teab mis juhtunud voi oleks vahemalt pidanud iga liigutuse eet tasuma. Siin aga vottis mind peale yks kohalik, kes siis mind autos umbes 15-20 min. kaugusele soidutas ratta parandusse, kui vaene Adam aegluubis vihma kaes meie taga katkise rattaga pudistas.
See ei olnud aga ainus kord kui me sobralike Malaisialastega kohtusime. Kord kui kysisime Kuala Lumpuris-Malaysia pealinnas abi , et leida Indoneesia saatkonda, viidi meid autoga peaaegu et ukse ette.
Samal paeval kui me bussi peatuses kaardi abil yritasime otsustada mis bussiga ja kuhu, tuli yks kohalik advokaat meile bussi uksele vastu ja kysis kuhu me tahame minna. Sealt kutsus ta meid bussi, maksis meie eest bussi piletid ja tuli meiega meie peatuses maha, et siis naidata meile oiget teed ja tagatipuks andis meile veel oma mobla # ju hul kui me ara eksime. Et ta tootavat siin lahedal ja ta voib meid iga kell aidata kui t arvis.
No ausona, on ikka vahe vahel naaber riikidel. Ma juba raakisin Tai inimestest ja ma ei hakka seda enam kordama.
Cameron highlandis-(kus need istandused olid) kylastasime ka maasika istanudstja liblika farmivaata kas leiad yles lehtkonna ja lehtputuka?
Petronas Twin Towers(452 m.) http://travel.asianfanatics.net/info/PetronasTwinTowers on nyyd ka oma silmaga ara nahtud. Maailma korgeimad kaksik tornid, kus all on suur symfoonia kontserdi hoone ja yleval mitmekordne kaubakeskus ning muud ari pinnad
Suur tempel
Kui juba laks vaatamisvaarsuste kylastamiseks, pidime ka ara kaima Batu Cave(koopas).
Ega koik sinna ei kipugi, kuna enne kohale joudmist tuleb ikka vaeva ka naha ja trampida ules makke mingi 272 treppi voi midagi taolist.
Enne Malaysiast lahkumist onnestus meil ka vaadata F1 proovi soite, mis osutus ootamatult arevaks elamuseks.
Kuna ma ei oska (vist ei saagi) video klippe bloggile panna, siis tuleb huvilistel oodata kuni ma fotokaga isiklikult kohale jouan, et siis saaks mingit ettekujutust kui larmakad need soidukid on.