BALI-Indoneesia

Esimeseks peatuseks Indoneesias valisime Bali, kuna see oli ligi 28 a. tagasi(kui Adami isa 3 aastat mooda ilma randas) yks ta lemmik kohti maailmas.
Reisil oleme tutvunud paljudega kes vaidavad, et iga aastaga muutuvad koik toredad riigid jarjest rohkem turistilikuks ja sellega on palju riigi volu ja omapara lainud kaotsi. Yhed rootslased kurtsid, et kuna nende rahvas reisib nii palju, siis paljud riigid nagu Tai ja Indoneesia yritavad nende elu teha vaga mugavaks ja koduseks mangides restoranides nende muusikat ja pakkudes rootsi rahvustoite. See on kyll vahel tore ja mugav, kuid samas kaob sellega ka reisi mote, et kylastada uut kultuuri ja kogeda nendele omaparaseid asju.
Yks Australanna raakis, et on ka viimased 10 a. Balil elanud, kuid nyyd vist peab kolima Lombakisse (Balist 5 h. praami voi 30 min lennu reis)kuna Bali ei ole enam see mis ta kunagi oli. Mis parata, mida rohkem need "tobedad turistid" (onneks ma ise ei tea yhtegi) oma toredatest seiklustest raagivad, seda rohkem nad meelitavad ligi jargmisi turiste.
Balit tasub aga kylastada nendel, kes paeval tahavad surfata ja shoppata ja ohtul baarides mollata--ja seda koike vaga odavalt. Kahese toa koos isikliku vannitoa(loomulikult kylma veega) ja hommikusoogiga (banaani pannkook tee voi kohviga)maksab umbes $4.-. Toidud maksavad ligi $1-$2.- ja varsket mahla saab ka kas -.50 sendi voi 1 doltsi eest. Ja mis paljude jaoks koige olulisem, Vaike Bintang (kohalik olu)on nats alla doltsi ja suur Bintang mingi $1.5 . (Siin kasutatakse Rupiah't mis on $1.- = 9500.-)
Kes soovib aga vaheldust surfamisest ja pidutsemisest, siis neil on voimalik kylastada pohja pool asuvat Ubud linna. Panen ohtrasti ahvi pilte, kuna need on alati nii toredad.
Seal saab minna metsa/parki ahvikestega naljatamakas pole mitte age karvase vanamehe nagu?(kuid vaata ette, kui sa neile juba midagi annad, siis on nad nous isegi sind jalust(voi oigemini) pyksist maha tombama)et veel lisa saada. Ohtul on voimalik vaadata vaga omaparast ja toredat kohalike esitust,
kus mitme kyla mehed on kokku tulnud, et paljaste ylakehade, liigutuste ja haalitsustega ning mone muu peategelasega valjendada mingit jutukest.
Ja kui mere vesi peaks liiga kylmaks jaama, siis on alati voimalik end looduslikus kuumavee allikas soojendada.
Kuid kui te rannatada tahate, siis selleks peate kyll kuhugi teisele saarele minema nagu naiteks Gili saartele Lombaki kylje all.(nagu mainisin, on lained Bali saarel ideaalsed ainult surfamiseks.) Gili tegelt tahendabki saart, kuid kui juttu tuleb Gili saartest, siis koik teavad millise 3 saarega on tegemist.
Meie peatusime moneks paevaks koige suuremal Gili saarel. Ma kyll kella ei vaadanud, kuid arvan et meil vottis mingi kova tund voi maksimaalselt 2h. et sellele ring peale teha.
See on nyyd kyll koht, kuhu ma soovitaks minna nendel, kes tahavad loogastuda ja ennast nautida. Meie paevad seal nagid valja umbes sellised: Hommikul arkad yles ja kohe tuuakse sulle banaani pannakas (Tundub et see on ainus hommikusook, mida igas Indoneesia hotellis pakutakse) ja tee voi kohvi. Parast seda jalutad kas 20 sammu voi 200 sammu randa(olenevalt kus sa oobid) kus siis suurte kilpkonnade (sama kilpkonn, ainult et mere vees ja umbes 1000 X suurem )ja igasugu kalakestega snorgeldada (vahel ka 2m. ussiga, kuid see mulle eriti ei meeldinud, kuna loomulikult saarel arsti abi ei ole. Kuid kui see musta valge triibuline uss sind peaks hammustama, siis on sul 30 min jooksul arsti abi vaja, et sa ara ei sureks. Mina ei tea--ussid vees lihtsalt ei ole minu meelest oige asi.Need raiped suudavad niigi kiirelt yle igasugu kivide ja kandude liikuda. Kujuta siis ette kui kiirelt nad siis vees suudavad liuelda?!).
Parast sorgeldamist(ok, ok,--snorgeldamist, kuid minu meelest sorgeldamine kolab palju paremini ja on kovasti Eesti parasem) peab jalle randa sotkuma, et seal siis lounat syya.(emme, toidu pildid panin sinu jaoks yles, kuna kysisid mida me siin soome) Parast jou kogumist ja paikse kaes soojendamist on jalle voimalus vette minna, et siis $1.50 eest renditud sorkeldamis varustust ikka iga kopika eest kasutada. Ohtut void minna sooma vaiksesse putkakesse, mis asub iseenesestki moistetavalt kohe vee aares ja niikaua kui sa einestad oma patjade vahel, void enda valitud filme vaadata. Parast seda veedad nats aega mingis kohalikus baaris ja siis ongi aeg jalle end koju lohistada et jalle jargmiseks paevaks joudu koguda.
Moned asjad, mis koikjal aasja riikides silma jaavad.
Koikide kasside sabad on kronksu keeratud voi yldse puuduvad.
Ei, ma ei ole mingeid pildi trikke teinud. Yks teadis raakida, et see ei ole mitte karmide laste poolt ara kronksutatud, vaid see on neil geenides ja sellega kaasneb isegi muinasjutt. Kunagi olevat kas kuninganna voi printsess voi keegi taoline pannud oma sormused kassi saba otsa enne vanni minekut. Kuid rumal kass oli need sealt otsast ara kaotanud. Sellest paevast saadik on koik kassid syndinud koverate sabadega, et siis selline jube lugu ei korduks. Minu meelest paris ponev lugu.?
Sellel vaesekesel oli nii habi, et ei tahtnud oma nagu kaamera ees naidata.
Teine asi mida siin koikjal naeb, meenutab mu lapsepolve Estis.
Naised sobravad yksteise juustes ajades taisid taga. Parast esimest korda kui seda Vietnamis markasin, yritasin tode valtida ja ytlesin endale, et see naisterahvas arvatavasti tahab lihtsalt monest hallist juuksekarvast lahti saada. Ega sa siis mone karva parast kogu pead varmima hakka. See petu mote ei kestnud aga kaua, kuna seda tegid nii noored kui vanad, naised ja lapsed iga voimaliku nurga peal. (kas sul hakkas selle jutu peale pea sygelema-? Mul kyll neid vaadates hakkas)
No ise teate kuidas see vark kaib. Ma ei tahtnud kedagi piinlikku olukorda panna, et pilti teha ja nii siis seebitasin yhe ahvi nousse, et see mulle pildi tegemiseks Adami peal demonstreeriks

Tegelt oli meil plaanis kylastada ka teisi vaiksemaid Gili saari, kuid siis tuli mote, et laheks siiski ja vaataks oma silmaga ara millised need ainsad draakonid maailmas valja naevad.
Kahjuks need draakonid ei paasta printsesse ja tuld nad ka ei puhu, kuid huvitavad ja suured on nad siiski.
Oma 50 eluaasta jooksul saavad nad ainult yhe poja ja selle ellujaamis voimalused on ka nadid. Kuna nad ise soovad yksteise mune ja poegi, on nad vahemalt nii palju targad, et proovivad oma mune kaitsta sellega, et kaevavad yhte kohta umbes 10 erinevat auku, et siis muna leidmist vaenlasele raskemaks teha. Kui pisi draakonid siis mingi 10 kuud hiljem mulla alt valja ronivad, kimavad nad kohe puu otsa, et end nii kaua kaitsta kui suureks kasvavad.Ma unustasin kysida, kui suur see draakon siis tavaliselt on kui ta teisi sooma hakkab, kuna pisemad draakonid (kuni 2 m. pikad magavad ikkagi veel puu otsas, kus suuremad (suurim draakon oli vist nats alla 4m. pikk, magavad puu all.
Soomiseks on neil 2 viisi. Energilised ryndavad oma toitu tappes need kohe ja alustades soomist kohust. Laisemad piirduvad aga hammustamisega, teades et umbes 3 paeva jooksul on nende roog otsad andnud ja siis voib seda rahulikult jarama hakata. Draakonite syljes pidi olema mingi 60 erinevat bakterit ja kui su organism suudab voidelda naiteks 59 bakteri vastu, siis yks tapab su ikkagi ara.VOT! Nii et ma jatsin draakoni seekord musitamata. See mutt eputas oma pikkade kyyntega, kuid onneks oli mulgi naidata yht teist(ma pole nii ammu masaase teinud, et mul ka nyyd pikad kyysed--nii age!!!! :) )
Draakoneid laksime kylastama 9 liikmelise grypi ja laeva reisiga, mis kestis 4 paeva. Elu paadil oli vahva. Kolmandaks paevaks olin pideva koikumisega ara harjunud ja parast maale astudes koikkusin ikka veel edasi. Isegi istumine ei aidanud koikkumise vastu.
Ood veetsime ka paadis, kus magasime koik koos nagu nunnukesed yksteise korval madratsitel. Ja ainus pesemis voimalus parast snorkeldamist soolases mere vees oli ----ahm---mere vesi.(te ei kujuta ette kui monus oli parast 4 paeva minna varske dussi alla. Isegi Nepali 12 paeva Himaalajas turnimine pesemata ei olnud nii hull. Kuid samas oli ka kahel riigil loomulikult temperatuuril vaike vahe sees. Yks oli kovasti miinus kraadides ja teine kovades plussides).

Enne paadile minemist osteti igast toidu kraami kokku, et siis oleks millest 4 paeva elada.
Kui lahemalt vaatate, peaks olema naha (2 kana kotis), et nad plaanisid meile varsket toittu pakkuda.
Esimesel ohtul aga selgus, et yks neist on haige ja see visati yle parda. Teisel paeval selgus, et peame ilma lihata 4 paeva yle elama, kuna ka teine oli millegi parast otsad andnud. Ma ei tea, ma ei ole kyll mingi asjatundja, kuid ehk kanadele ei meeldinud ka koikkuv paadi soit. Eriti kui enne seda pidid nad mingi 4 h. auto ees tuule kaes vingerdama. Ma ei tea?
Paris riisi peal me ka ei tahtnud elada, nii siis votsid poisid asja (oigemini yks Hollandi kutt ja minu mees) enda katte ja laksid oda-pyssiga kala pyydma. No voite 3 X arvata kes siis meile ohtusoogi kinni pyydis--no loomulikult minu mees. Ega temaga ei jaa ka merepeal nalga---eks ma selle parast taga abiellusingi! ;)
Ohtuks oli meie paadi meeskond valmistanud imelise roa Adami pyytud cuttlefishist. Ma ei tea mis selle eesti keelne nimi voiks olla, kuid selle website infol on see mingi molluski tyyp.
http://en.wikipedia.org/wiki/Cuttlefish

Reisi ajal selgus, et kuna me nii kui nii Flores'i saarel oma paadi reisi lopetame, et siis peaks ka minema sukelduma Manta Reidega
http://www.oceanlight.com/html/manta_birostris.html
siin moned pildid ja enam infot, kuna loomulikult ei ole meil siiani veealust fotokat.http://www.oceanlight.com/html/manta_birostris.html
Parast lennuki piletite vahetamist jargmiseks paevaks ronisime jalle paati ja asusime paari tunnisele teele, et siis nende lahmakate elukatega vees supelda.
Parast juhi kasklust peatada paat ja panna ruttu oma snorkeldamise asjad jalga/pahe, ruttasin ma paadi serva, et naha seda ja kaht selle sopra.
Ma olen kyll oma elus varem nainud sting reisid, kuid need siin olid kirjeldamatult suured. Ok, ok, mitte kirjeldamatult--- need olid umbes 1,5-5 meetrised, kuid nii suurte elukatega polnud ma varem oma elus yhes vees pidanud ujuma. Kuigi mul olid asjad seljas, ei suutnud ma vabatahtlikult end vette tougata. Kuid meie juht ei tahtnud, et ma head momenti maha magaks ja enne kui ma joudsin midagi muud oelda voi moeldagi, lykkas see mind vette. Mul vottis moni hetk aega, et nendega ara harjuda, natsa aja parast hakkasin ma koos nendega ringi holjuma ja neile lahemale sukelduma. Yhel korral sattusin ma mingi pere voi soprade rei seltskonda. Kokku lugesin 9 reid. Koige vaiksem oli mingi minu pikkune ja suurim tundus oelvat umbes 5 meetrine.(kuijutasin ette, et kui mitu mind mahuks selle peale pikkupidi lamama) Onneks neid karta pole vaja, kuna nad ei soo isegi kalu, kuid neid valja vihastada ikkagi ei tahaks, kuna nende suurus ja mass voiks mind siiski vabalt ara havitada. Taiesti fantast elamus oli vaadata neid suuri mustvalgeid vee elukaid ringi lendamas. Voimsad, kuid vaga elegantsed.
Floresist lendasime Java saarele, et sealset kuulsat Borobudur templit kylastada.
Mis selle kohta ikka muud oelda kui et see on jarjekordne kuulus budhismi tempel, mis oli uuesti avastatud aastal 1814.

Iga kellukese (504 kellukest) sees on yks istuv buddha.
Yogyakartast (kohalikud kutsuvad seda lihtsalt Yogyaks) votsime oise rongi Indoneesia pealinna --Jakartasse, kuid sellest soovitan kyll koigil eemale hoida. Kui hakkasime linnale lahenema, tundus, et oleme tagasi Indias. Rampsu ja paska on koik kohad ja tee aarsed tais. Inimesed elavad solgis ja yksteise hunnikus. KOhalikud reisivad rongist valja rippudes voi siis istuvad rongi katusel kui sees kohti ei jatku. Ja enne kui me joudsime rongist maha tulla voi enne kui rong yldse peatuski, hyppasid uued reisid peale, et siis istekohti saada nii kui me oma tagumikke kergitame. Tapselt nagu Indias.
Linn tundus ka olevat jumalast mottetu ja kuigi seal olid kyll moned vanad Hollandi hooned veel sailinud, olid nee koik nii raamas ja hooleta jaatud. Algul kui linna joudsime, roomustasin ma et jumal tanatud et paike on pilve taga, kuna palavus tapab. Kui aga mingi poole tunni jooksul hakkasid meie silmad kipitama, joudis mulle kohale, et tegemist ei ole loomulikult mitte pilves ilmaga, vaid reostatud ohuga, mis kui suur pilv yle linna holjub. (jalle--nagu Indias. Seal olles soovitaksin ma hinge ja silmi kinni hoida).
Eelnevalt mainitu tottu otsutasime varakumalt Indoneesiast lahkuda ja asusime teele lennujaama poole et sealt Philipiinidesse lennata.