Philippines--Filipiinid

First of all, i have to tell everyone that Adam and i are still together. So don't worry about the fact that we haven't written anything after the fish eye incident.
But we hope you understand that it is hard to find time to sit our buts down and finish our blog.
So sorry about that but we'll try to get to it at some point.

No te võite ju arvata, et me parast fish eye varki läksime lahku ja ei jõudnutki omadega enam koju tagasi, kuid tegelt ei olnud asi nii hull. Kuigi ma olen juba toesti omadega otsapidi Eestis,voin oelda, et me käisime juba ka USAs Adami õe-Kate pulmas ja varsti on ka mu 3 nädalane reis Eestis otsas. KAS TE PANITE TÄHELE ET MUL ON NYYD (Eestis olles) KÕIK Õ Ä Ö Ü TÄHED OLEMAS!!!!!!!!!!!!!!!

Kuid nyyd siis prooviks ikka oma reisi kirja ka ära lõpetada, kuigi ausalt oeldes tagant jargi ei viitsikski nii väga.

Esimene peatus Filipiinides oli Cebus. Kuid parast paari tunnist ringi kondimist selgus, et seal ei ole mitte midagi teha ning me otsustasime sealt kiirelt lahkuda, et siis kaua oodatud kaunikestele randadele pleesitama minna.

Kui me bussis, teel Bantayani poole soitsime-(Cebust pohja pool asuv saar) ja ajalehte sirmisime, selgus, et paar paeva tagasi leiti Ameeriklanna surnukeha, kes seal tegi (Volunteer) vabatahtlikku tood. Lisaks sellele oli paev enne meie saabumist olnud mingi tulistamine saarel, kuhu me olime hetkel teel. Aga kuna me olime juba bussis,oli vahe hilja et uusi plaane teha.
Yhesonaga me sattusime Filipiinidesse valel ajal.
Põhjuseks oli see, et valimistest oli möödunud 4 aastat ja nüüd oli jälle aeg, kus valiti "õiged mehed" (...samad mehed, mis iganes) riiki juhtima.
Nagu iga aasta, juhtus ka seekord, et "õigete juhtide" valimise tõttu suri ligi 100 - 200 inimest, kaasa arvatud kandidaat Bantayani saarelt, kus me siis oma aega veetsime.
Esimesed 2 päeva ei tahtnud ma ka Bantayanis kauem veeta, kuna rand tundus rapakas ja enamus turistid olid kas kohalikud voi Koreakad.

Kuis pärast ringi kõndimist ja kohaga tutvumist leidsime me enda jaoks ideaalse paiga ja kahe päevane plaan saarel viibida muutus iga paevaga pikemaks.
ÖÖd veetsime bamboo onnikestes, mida omas mees Uus meremaalt. Mehe esimesed lapsed on juba 30 aastased, kuid praegune laps kohaliku filipiinoga (kes on umbes minu vanune)on umbes 6 kuune. See tundus olevat vaga loomulik samm kõikidele vanematele meestele, kes sinna parast oma karjaari on lainud elama. (bension ilusal saarel noore naisega)
See selleks.
Seal aga toimusid iga õhtused pokkeri kaardi mängud,kuhu tulid kokku kõikkide resortide ja floating (veel hõljuva)baari omanikud ning sellega läks meie elu palju põnevamaks.
Kuna loomulikult võttis ka Adam osa nende igaõhtusest pokkeri mängudest, kuulusime me nende punti kus igapaevaseks tegevuseks oli rannal voi parve baaril losutamine ja õhtuti kas pokkeri mangimine voi teleka vaatamine.
Kuigi see saar oli üks mõnusamaid paiku Philipiinidel puhkamiseks, oli see ka yks hirmsamatest kohtadest kogu reisil. Esimest korda kogu reisi jooksul oli mul hirm, et me või üks meist ei pruugi turvaliselt koju jõuda.
Relvastatud valvurid kõndisid mooda tanavaid ringi ja isegi hotellide omanikud ütlesid, et eriti see aasta ei julge nad eriti midagi öelda või teha nii kaua kui valimised on moodas.
Rannas leesitades sõitis ükspäev meist mööda mitu paati, kus kõikidel meestel olid sokid pahe tõmmatud ja näha oli vaid auke silmade ja suu kohal. Ma vajusin iga sekundiga jarjest sügavamale liiva ja vee sisse, lootes end nii maha suruda kui võimalik, juhul kui tulistamiseks laheb. Kuid õnneks hiljem selgus, et siin on see normaalne, kuna nii kaitsevad kohlikud end siin päikse eest. Aga ma ei oleks ka imestanud, kui keegi oleks samal ajal tahtnud relva paati kaasa votta et siis tulistada keda tarvis kes teab mis põhjusel.
Pärast pidevat arutamist kas on turvalisem jääda paigale voi liikuda edasi, otsustasime siiski mingi nädal hiljem edasi liikuda yhele vaiksemale saarele, kus me vaid öö veetsime.(ma vist ei vaevunud seal isegi pilti tegema)
Sealt aga laksime Boracay saarele, mis pidi olema paari paevane peatus enne hai-vaala kaladega ujumist, kuid osutus meie viimaseks peatuseks Philipiinidel, kuna me ei viitsind ega raatsind sealt enam lahkuda.
FANTAST KOHT--SOOVITAN KUUMALT!
Kuna paljud raakisid, et see on üks tobe turistidest üle küllastatud paik ja sinna ei tasu minna, otsustasime (ÕNNEKS) siiski minna ise asja uurima.

Vesi oli NII selge ja puhas, kuid pildilt ei saa oiget ettekujutustki.
Liiv oli kui valge pulber lallude all ja terve see aeg, mis seal veetsime, ei pannud ma kordagi mingeid jalatseid jalga kuna öömaja asuski rannast 10 sammu kaugusel.
Ja päikse loojangut sai ka nautida samas 10 sammu kaugusel oleval lebotamis/päiksevõtmis paigal, kus iga hommik sai mõnusat lääne (Ameeriklikku) hommikusööki nautida.(tundub võibolla tobe, et nautida ameeriklikku toitu aga samas kui sa viimased 10 kuud oled ainult riisi, riisi ja viobolla makarooni ja riisi vahel pidanud valima, siis vahvel näiteks, kõlab hirmus isuäratavalt).
Boracay oli viimasepeal koht.
ranna joon on ligi 3-4 km. pikk ja selles ulatuses pole muud kui hotellid, restoranid, baarid, poed, liiv ja vesi. Vest välja tulles on piisavalt ruumi et liival peesitada ja siis ongi kohe restokad ja hotellid.
Super ideaalne.
Paar päeva pärast ringi vedelemist, otsustasime minna rannale jalutama ja siis selgus, et Philipiinides on populaarseks saanud Adami viimatine harrastus--Ultimaat lendavataldriku mäng. Seal omad reeglid ja võistkonnad, millest ma ka nüüd siis lõpuks aru sain.
Lisaks sellele selgus, et sel nädalavahetusel oligi seal rannas mingid kõvad võistlused kuhu tulid kokku igasugu kõvad mängijad pealinnast ja ka osad inimeset üle maailma.

Adam siis tõmmati ka ühte võistkonda ja nad mängisid väga tublilt.
Eks Adam peab ise sellest rääkima, kuid nii palj võin hetkel öelda, et nad said (vist oli 14 grupist) teise koha. Ja võidust oli puudu vaid mõni punkt.
Esimese koha võitjad olid aga kohalikud ja neid ei ole 4 aasta jooksul mitte keegi suutnud üle lüüa. Samas mis siin imesada, iga vend on nii musklis, et sealt võib kõik lihased kokku lugeda aga ega nad muud ei tee seal ka ju kui sõuavad paate ja jooksevad liival. Kui need tegelased aga panna murule mängima kus tegelikult igal pool mujal maailmas mangitaks, siis jaavad nad aga hätta.
Yhesõnaga vahva oli ja mängitud (õigemini minu puhul vaadatud) sai. Ah ma ei viitsi joosta aga seal muud ju polegi, seda enam et veel kuuma päikse all ja pehmel liival.
Mina aga veetsin oma päevakesed rannal lebotades, raamatud lugedes ja ujudes.
Tegelt tegin midagi asjalikku ka.
Ma lõpetasin oma aasta tagasi alustatud allvee sukeldumise kursuse ära ja nüüd siis oman paberit, mis lubab mul ka sukelduma minna.

Yeaaah!
Praegult ei viitsigi rohkem, ehk aitab ja kui on veel miskit lisada eks siis teen seda hiljem.
Palm tree pic href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEis46GfFIp4fw__9RcsCoB8dbWZyMQsB63anxj4D0pLAiCTO8f0IuNSp7fGzNQskXFxobA9MzbX2EiwM_2qidGeoq7mL5Pe7kwHbzWgVfFIhKw3ADegoi1FPhfAlPmMTmZC79fL/s1600-h/IMG_1708.JPG">
Palm tfree pic.

Kohtume pea!

Mulle tulevikus meeldetuletuseks jalle moned faktid:
Pealinn--Manila
$1.- = 47.- peso
keeled:filipino(tagalog) ja inglise
inimeste arv 86.2 mil
hooajad: kuiv(okt-mai), marg(juuni-sep)
majutus: $10-20
toit:$3 ja yles (vorreldes teiste aasia riikidega, kovasti kallim)

FINE!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Ok, Adam wants to be funny or WHAT E-V-E-R with his fish eye lens picture. Or maybe its just his trick to get me write something in English (and with that embarrass (an english speaking girl next to me told me how to spell that one :) ) me even more since i still can't write proper English. LIKE POSTING THE MOST HIDEOUS PICTURE WAS NOT ENOUGH!) That might be so, but at least i know enough to get my thoughts across. And what i want to say is this........

......ok, ok, i won't say that because I'm not as M-E-A-N as my dear husband is by posting THE FISH EYE PICTURE!!!- If you didn't get it yet, the letters are big because I'm yelling.
But i will let you know what Adam has been up to and why he always posts he's stuff later than I(i do, me, mine---what ever, you know what i mean).
Well the thing is that his really busy you know!

I actually even feel sorry for him.

So there's some picts of what he has been up to.


He didn't waste any time you know. As soon as we started our trip from Africa, he started with that difficult activity
ouh, there he is again
Ok, it's actually not that bad, he really does other things too you know.
There.

I'm done for now.
Thanks for reading. :) ---I feel so much better.

Singapore - Did I mention it's Hot?

First things first. All those great photos in Ingrid's post, like the one shown here - Mine. She totally snuck em off my card when I was drinking. Shameless, Shame...

Anyway, I'm over it. It's not like I'd stoop to the childish level of trying to get you back or anything.

Right folks, so just like the city/state itself, this post is going to be Clean, Small, and Diverse. (wait, no, that's far to logical for this blog)

Ah hem, let's try this again....

Right folks, so just like the city/state itself, this post is going to be Clean, Small, and Fisheye. (better)

Singapore is freakin' Hot! Stupid, Sweat while standing in the shade hot. I couldn't believe the temps and word on the street is the weather is pretty much the same 24/7/365x4+1 (I made that up myself(Not the temp bit, the math(To account for the leap year and all (I've been in the sun for a long time)))). I felt like the Jack Russell Terrier I met in Namibia all over again. I mean, the place is so hot even their sculpture knows the deal!

Once you get past the heat, Singapore is a great city to live in and not too bad to visit either, less of course you're on a budget. $18 for a Pint of Guiness catches up with you real fast.

Sadly, it doesn't make for very interesting blogging cause you can't photograph the "No Chewing Gum" signs at Customs, cause they're right next to the "No Photos" sign and the heavily armed guards.

What makes the city great is that it's like the last 6 months of our trip all rolled into the same joint (and NO that's not a drug referrence). Their "little India" is just like the real India, less people deficating in the street. "Arab Street" serves up sick Hummous over Turkish Coffee while you puff a Hookah. "Chinatown", well, anyone can do Chinatown but you know a country with over a Million Chinese can do it Right. Then there's the "Colonial Quarter" with the Raffles Hotel - home of the Singapore Sling - and all sorts of tribute to the "I'll bring you religion and disease in exchange for your backbreaking labor and raw materials" scam - God Bless those crazy Europeans.

See, Inx is standing in the Financial district with her left foot in Chinatown and her right foot in Little India. Told you it was small.

In a great example of Irony, one of the classiest, most Cosmopolitan cities on the Planet have opted to make this their national monument.

Can you guess what it's called?
Anyone? Anyone?
Bueller? Bueller?

It's a Merlion.....

1

2

3

Keep thinking....

4

5

6

Got it Yet?

7

8

9

Mermaid + Lion = Merlion! Tah-Dah!

I don't know what's worse, that they pasted all over their currency, constructed far too many Merlions on the Island, or that this is the "official" one!

To me it looks more akin to a tribute to Collegiate Binge drinking than Relentless Pursuit of Mechantile Excellence.

Whatever.

But like I said in the opening.

Singapore is

Clean

That's a Public Bathroom

Small

That's Singapore behind me. Just kidding, it's the Southern most point of continental Asia says the Singaporean Signage.

and Fisheye!!!

Steal my photos will ya! That's what you get for leaving me alone with the computer while you watch Pride and Prejudice - Again!

(I'm SO Toast for posting this)

BALI-Indoneesia

Esimeseks peatuseks Indoneesias valisime Bali, kuna see oli ligi 28 a. tagasi(kui Adami isa 3 aastat mooda ilma randas) yks ta lemmik kohti maailmas.
Reisil oleme tutvunud paljudega kes vaidavad, et iga aastaga muutuvad koik toredad riigid jarjest rohkem turistilikuks ja sellega on palju riigi volu ja omapara lainud kaotsi. Yhed rootslased kurtsid, et kuna nende rahvas reisib nii palju, siis paljud riigid nagu Tai ja Indoneesia yritavad nende elu teha vaga mugavaks ja koduseks mangides restoranides nende muusikat ja pakkudes rootsi rahvustoite. See on kyll vahel tore ja mugav, kuid samas kaob sellega ka reisi mote, et kylastada uut kultuuri ja kogeda nendele omaparaseid asju.
Yks Australanna raakis, et on ka viimased 10 a. Balil elanud, kuid nyyd vist peab kolima Lombakisse (Balist 5 h. praami voi 30 min lennu reis)kuna Bali ei ole enam see mis ta kunagi oli. Mis parata, mida rohkem need "tobedad turistid" (onneks ma ise ei tea yhtegi) oma toredatest seiklustest raagivad, seda rohkem nad meelitavad ligi jargmisi turiste.
Balit tasub aga kylastada nendel, kes paeval tahavad surfata ja shoppata ja ohtul baarides mollata--ja seda koike vaga odavalt. Kahese toa koos isikliku vannitoa(loomulikult kylma veega) ja hommikusoogiga (banaani pannkook tee voi kohviga)maksab umbes $4.-. Toidud maksavad ligi $1-$2.- ja varsket mahla saab ka kas -.50 sendi voi 1 doltsi eest. Ja mis paljude jaoks koige olulisem, Vaike Bintang (kohalik olu)on nats alla doltsi ja suur Bintang mingi $1.5 . (Siin kasutatakse Rupiah't mis on $1.- = 9500.-)
Kes soovib aga vaheldust surfamisest ja pidutsemisest, siis neil on voimalik kylastada pohja pool asuvat Ubud linna. Panen ohtrasti ahvi pilte, kuna need on alati nii toredad.
Seal saab minna metsa/parki ahvikestega naljatamakas pole mitte age karvase vanamehe nagu?(kuid vaata ette, kui sa neile juba midagi annad, siis on nad nous isegi sind jalust(voi oigemini) pyksist maha tombama)et veel lisa saada. Ohtul on voimalik vaadata vaga omaparast ja toredat kohalike esitust,
kus mitme kyla mehed on kokku tulnud, et paljaste ylakehade, liigutuste ja haalitsustega ning mone muu peategelasega valjendada mingit jutukest.
Ja kui mere vesi peaks liiga kylmaks jaama, siis on alati voimalik end looduslikus kuumavee allikas soojendada.
Kuid kui te rannatada tahate, siis selleks peate kyll kuhugi teisele saarele minema nagu naiteks Gili saartele Lombaki kylje all.(nagu mainisin, on lained Bali saarel ideaalsed ainult surfamiseks.) Gili tegelt tahendabki saart, kuid kui juttu tuleb Gili saartest, siis koik teavad millise 3 saarega on tegemist.
Meie peatusime moneks paevaks koige suuremal Gili saarel. Ma kyll kella ei vaadanud, kuid arvan et meil vottis mingi kova tund voi maksimaalselt 2h. et sellele ring peale teha.
See on nyyd kyll koht, kuhu ma soovitaks minna nendel, kes tahavad loogastuda ja ennast nautida. Meie paevad seal nagid valja umbes sellised: Hommikul arkad yles ja kohe tuuakse sulle banaani pannakas (Tundub et see on ainus hommikusook, mida igas Indoneesia hotellis pakutakse) ja tee voi kohvi. Parast seda jalutad kas 20 sammu voi 200 sammu randa(olenevalt kus sa oobid) kus siis suurte kilpkonnade (sama kilpkonn, ainult et mere vees ja umbes 1000 X suurem )ja igasugu kalakestega snorgeldada (vahel ka 2m. ussiga, kuid see mulle eriti ei meeldinud, kuna loomulikult saarel arsti abi ei ole. Kuid kui see musta valge triibuline uss sind peaks hammustama, siis on sul 30 min jooksul arsti abi vaja, et sa ara ei sureks. Mina ei tea--ussid vees lihtsalt ei ole minu meelest oige asi.Need raiped suudavad niigi kiirelt yle igasugu kivide ja kandude liikuda. Kujuta siis ette kui kiirelt nad siis vees suudavad liuelda?!).
Parast sorgeldamist(ok, ok,--snorgeldamist, kuid minu meelest sorgeldamine kolab palju paremini ja on kovasti Eesti parasem) peab jalle randa sotkuma, et seal siis lounat syya.(emme, toidu pildid panin sinu jaoks yles, kuna kysisid mida me siin soome) Parast jou kogumist ja paikse kaes soojendamist on jalle voimalus vette minna, et siis $1.50 eest renditud sorkeldamis varustust ikka iga kopika eest kasutada. Ohtut void minna sooma vaiksesse putkakesse, mis asub iseenesestki moistetavalt kohe vee aares ja niikaua kui sa einestad oma patjade vahel, void enda valitud filme vaadata. Parast seda veedad nats aega mingis kohalikus baaris ja siis ongi aeg jalle end koju lohistada et jalle jargmiseks paevaks joudu koguda.
Moned asjad, mis koikjal aasja riikides silma jaavad.
Koikide kasside sabad on kronksu keeratud voi yldse puuduvad.
Ei, ma ei ole mingeid pildi trikke teinud. Yks teadis raakida, et see ei ole mitte karmide laste poolt ara kronksutatud, vaid see on neil geenides ja sellega kaasneb isegi muinasjutt. Kunagi olevat kas kuninganna voi printsess voi keegi taoline pannud oma sormused kassi saba otsa enne vanni minekut. Kuid rumal kass oli need sealt otsast ara kaotanud. Sellest paevast saadik on koik kassid syndinud koverate sabadega, et siis selline jube lugu ei korduks. Minu meelest paris ponev lugu.?
Sellel vaesekesel oli nii habi, et ei tahtnud oma nagu kaamera ees naidata.
Teine asi mida siin koikjal naeb, meenutab mu lapsepolve Estis.
Naised sobravad yksteise juustes ajades taisid taga. Parast esimest korda kui seda Vietnamis markasin, yritasin tode valtida ja ytlesin endale, et see naisterahvas arvatavasti tahab lihtsalt monest hallist juuksekarvast lahti saada. Ega sa siis mone karva parast kogu pead varmima hakka. See petu mote ei kestnud aga kaua, kuna seda tegid nii noored kui vanad, naised ja lapsed iga voimaliku nurga peal. (kas sul hakkas selle jutu peale pea sygelema-? Mul kyll neid vaadates hakkas)
No ise teate kuidas see vark kaib. Ma ei tahtnud kedagi piinlikku olukorda panna, et pilti teha ja nii siis seebitasin yhe ahvi nousse, et see mulle pildi tegemiseks Adami peal demonstreeriks

Tegelt oli meil plaanis kylastada ka teisi vaiksemaid Gili saari, kuid siis tuli mote, et laheks siiski ja vaataks oma silmaga ara millised need ainsad draakonid maailmas valja naevad.
Kahjuks need draakonid ei paasta printsesse ja tuld nad ka ei puhu, kuid huvitavad ja suured on nad siiski.
Oma 50 eluaasta jooksul saavad nad ainult yhe poja ja selle ellujaamis voimalused on ka nadid. Kuna nad ise soovad yksteise mune ja poegi, on nad vahemalt nii palju targad, et proovivad oma mune kaitsta sellega, et kaevavad yhte kohta umbes 10 erinevat auku, et siis muna leidmist vaenlasele raskemaks teha. Kui pisi draakonid siis mingi 10 kuud hiljem mulla alt valja ronivad, kimavad nad kohe puu otsa, et end nii kaua kaitsta kui suureks kasvavad.Ma unustasin kysida, kui suur see draakon siis tavaliselt on kui ta teisi sooma hakkab, kuna pisemad draakonid (kuni 2 m. pikad magavad ikkagi veel puu otsas, kus suuremad (suurim draakon oli vist nats alla 4m. pikk, magavad puu all.
Soomiseks on neil 2 viisi. Energilised ryndavad oma toitu tappes need kohe ja alustades soomist kohust. Laisemad piirduvad aga hammustamisega, teades et umbes 3 paeva jooksul on nende roog otsad andnud ja siis voib seda rahulikult jarama hakata. Draakonite syljes pidi olema mingi 60 erinevat bakterit ja kui su organism suudab voidelda naiteks 59 bakteri vastu, siis yks tapab su ikkagi ara.VOT! Nii et ma jatsin draakoni seekord musitamata. See mutt eputas oma pikkade kyyntega, kuid onneks oli mulgi naidata yht teist(ma pole nii ammu masaase teinud, et mul ka nyyd pikad kyysed--nii age!!!! :) )
Draakoneid laksime kylastama 9 liikmelise grypi ja laeva reisiga, mis kestis 4 paeva. Elu paadil oli vahva. Kolmandaks paevaks olin pideva koikumisega ara harjunud ja parast maale astudes koikkusin ikka veel edasi. Isegi istumine ei aidanud koikkumise vastu.
Ood veetsime ka paadis, kus magasime koik koos nagu nunnukesed yksteise korval madratsitel. Ja ainus pesemis voimalus parast snorkeldamist soolases mere vees oli ----ahm---mere vesi.(te ei kujuta ette kui monus oli parast 4 paeva minna varske dussi alla. Isegi Nepali 12 paeva Himaalajas turnimine pesemata ei olnud nii hull. Kuid samas oli ka kahel riigil loomulikult temperatuuril vaike vahe sees. Yks oli kovasti miinus kraadides ja teine kovades plussides).

Enne paadile minemist osteti igast toidu kraami kokku, et siis oleks millest 4 paeva elada.
Kui lahemalt vaatate, peaks olema naha (2 kana kotis), et nad plaanisid meile varsket toittu pakkuda.
Esimesel ohtul aga selgus, et yks neist on haige ja see visati yle parda. Teisel paeval selgus, et peame ilma lihata 4 paeva yle elama, kuna ka teine oli millegi parast otsad andnud. Ma ei tea, ma ei ole kyll mingi asjatundja, kuid ehk kanadele ei meeldinud ka koikkuv paadi soit. Eriti kui enne seda pidid nad mingi 4 h. auto ees tuule kaes vingerdama. Ma ei tea?
Paris riisi peal me ka ei tahtnud elada, nii siis votsid poisid asja (oigemini yks Hollandi kutt ja minu mees) enda katte ja laksid oda-pyssiga kala pyydma. No voite 3 X arvata kes siis meile ohtusoogi kinni pyydis--no loomulikult minu mees. Ega temaga ei jaa ka merepeal nalga---eks ma selle parast taga abiellusingi! ;)
Ohtuks oli meie paadi meeskond valmistanud imelise roa Adami pyytud cuttlefishist. Ma ei tea mis selle eesti keelne nimi voiks olla, kuid selle website infol on see mingi molluski tyyp.
http://en.wikipedia.org/wiki/Cuttlefish

Reisi ajal selgus, et kuna me nii kui nii Flores'i saarel oma paadi reisi lopetame, et siis peaks ka minema sukelduma Manta Reidega
http://www.oceanlight.com/html/manta_birostris.html
siin moned pildid ja enam infot, kuna loomulikult ei ole meil siiani veealust fotokat.http://www.oceanlight.com/html/manta_birostris.html
Parast lennuki piletite vahetamist jargmiseks paevaks ronisime jalle paati ja asusime paari tunnisele teele, et siis nende lahmakate elukatega vees supelda.
Parast juhi kasklust peatada paat ja panna ruttu oma snorkeldamise asjad jalga/pahe, ruttasin ma paadi serva, et naha seda ja kaht selle sopra.
Ma olen kyll oma elus varem nainud sting reisid, kuid need siin olid kirjeldamatult suured. Ok, ok, mitte kirjeldamatult--- need olid umbes 1,5-5 meetrised, kuid nii suurte elukatega polnud ma varem oma elus yhes vees pidanud ujuma. Kuigi mul olid asjad seljas, ei suutnud ma vabatahtlikult end vette tougata. Kuid meie juht ei tahtnud, et ma head momenti maha magaks ja enne kui ma joudsin midagi muud oelda voi moeldagi, lykkas see mind vette. Mul vottis moni hetk aega, et nendega ara harjuda, natsa aja parast hakkasin ma koos nendega ringi holjuma ja neile lahemale sukelduma. Yhel korral sattusin ma mingi pere voi soprade rei seltskonda. Kokku lugesin 9 reid. Koige vaiksem oli mingi minu pikkune ja suurim tundus oelvat umbes 5 meetrine.(kuijutasin ette, et kui mitu mind mahuks selle peale pikkupidi lamama) Onneks neid karta pole vaja, kuna nad ei soo isegi kalu, kuid neid valja vihastada ikkagi ei tahaks, kuna nende suurus ja mass voiks mind siiski vabalt ara havitada. Taiesti fantast elamus oli vaadata neid suuri mustvalgeid vee elukaid ringi lendamas. Voimsad, kuid vaga elegantsed.
Floresist lendasime Java saarele, et sealset kuulsat Borobudur templit kylastada.
Mis selle kohta ikka muud oelda kui et see on jarjekordne kuulus budhismi tempel, mis oli uuesti avastatud aastal 1814.

Iga kellukese (504 kellukest) sees on yks istuv buddha.
Yogyakartast (kohalikud kutsuvad seda lihtsalt Yogyaks) votsime oise rongi Indoneesia pealinna --Jakartasse, kuid sellest soovitan kyll koigil eemale hoida. Kui hakkasime linnale lahenema, tundus, et oleme tagasi Indias. Rampsu ja paska on koik kohad ja tee aarsed tais. Inimesed elavad solgis ja yksteise hunnikus. KOhalikud reisivad rongist valja rippudes voi siis istuvad rongi katusel kui sees kohti ei jatku. Ja enne kui me joudsime rongist maha tulla voi enne kui rong yldse peatuski, hyppasid uued reisid peale, et siis istekohti saada nii kui me oma tagumikke kergitame. Tapselt nagu Indias.
Linn tundus ka olevat jumalast mottetu ja kuigi seal olid kyll moned vanad Hollandi hooned veel sailinud, olid nee koik nii raamas ja hooleta jaatud. Algul kui linna joudsime, roomustasin ma et jumal tanatud et paike on pilve taga, kuna palavus tapab. Kui aga mingi poole tunni jooksul hakkasid meie silmad kipitama, joudis mulle kohale, et tegemist ei ole loomulikult mitte pilves ilmaga, vaid reostatud ohuga, mis kui suur pilv yle linna holjub. (jalle--nagu Indias. Seal olles soovitaksin ma hinge ja silmi kinni hoida).
Eelnevalt mainitu tottu otsutasime varakumalt Indoneesiast lahkuda ja asusime teele lennujaama poole et sealt Philipiinidesse lennata.