Tagasi Tais

No kes oleks uskund et issi ja odene toesti saavad kylla tulla. Kuid nad tulid!
Nagu isegi voite arvata ei ole 2 nadalat tegelikult mingi aeg. See tormab sust niimoodi mooda nagu ta poleks kunagi eksisteerinudki. Kuid pildid, malestused ja soe tunne sydamesse siiski jaid!
Meil Adamiga on juba 8 kuud selja taga ja tundub et nii palju on veel nagemata. Siin ka pohjus miks me issi ja Yllega mooda Taid ringi rallisime, et siis saaks natukenegi Taist maitset.
Maitsest raakides pean tunnistama, et kui need 3 oma kotikesest igas suuruses putukaid, sirtse ja tarakane maiustasid, votsin ma hea meelega pildistamis ylesande endale et siis tegevusest korvale hiilida.Las ogivad ise!
Koigepealt tutvusime Bangkoki vanima(16ndast sajandist) ja suurima templi Wat Pho'ga ja kylastasime sealset riigi suurimat lamavat Buddha (46 m. pikk ja 15 m.korge). Paeva lopuks oli templitest ja buddhadest isu taitsa tais, kuid endast jatsime aga jalje maha.
Nimelt kirjutasime yhele katuse kivile peale oma nimed ja soovid, mis siis hiljem renoveerimisel kuulsa templi katusele kantakse.
BGK pidime ka muidugi mingit showed vaatamas kaima. Ja selleks osutus yks tore kohalik etendus, mida meil oli voimalik nautida nii kaua kui ohtust soime
Et aga kylalistele (oele ja isale) oiget Tai elamust pakkuda, hoolitsesid mitmel korral selle eest kohalikud kes jalle mingil viisil meid nina pidi tahtsid vedada voi vahemalt leida mitmeid erinevaid viise kuidas turistidelt veel viimast kopikat valja pressida.
(Tanu Janale(sobrantsile SanFran-st)markasin, et meie tavapaevased kogemused ei olegi ju tegelikult nii igapaevased(vahemalt mitte USAs ja Euroopas) ja ehk voiks neid ka teistega jagada. Siit siis annan lyhi kokkuvote monest juhtumist mis juhtus 12 paevases ajavahemikus)
1.: Parast paev otsa yhest reisibyroost teise ringi kaimist otsustasime votta yhe pakkumise kus oli sees igasugu tegevust alates vee turust kuni elevandi soiduni valja. Kui olime teele asunud, hakkas aga selguma et iga yrituse eest mis pidi hinna sisse kaima tuleb aga siiski juurde maksta ja programm mis oli meile lubatud oli taiesti pea peale pooratud. Voi oigemini me ei olnudki kindlad kas seal pidi yldse olema mingit programmi kuna erinevad inimesed bussis olid ostnud erinevad paketid erinevate summade eest, kuid nyyd istusime me koik yhes bussis ja saatus oli meie enda ja autojuhi otsusta. Parast esimest seiklust hakkas Inx kohe kisama(ega ma isegi ei oleks reisi algul uskunud et Inx voib ka selline noid olla! Kuid mis sa teed? Kui olukord nouab, siis tuleb vastavalt kaituda. Ega muidu ei oleks suutnud Indiast saati paevagi yle elada) ja siis, ma ei tea kas planeeritud voi kisa tottu, ilmus kusagilt valja meile uus buss koos giidiga ja isegi lubatud paadi reisi eest ei pidanud me lisa maksma. Kuna ostetud pakett oli kahe paevane, oli meil aga tore voimalus sama kino jalle jargnev paev korrata.
2.: Parast meie esimest meeldivat kontserdi elamust otustasime end veel kuulsa Lady Boys(nais-meeste) etendusega lobustada, kuid me ei olnud kindlad kus see asub.
Onneks polnud see aga probleemiks kuna ukse taga ootas meid vaga tore abivalmis meesterahvas kes toi meile toolid istumiseks nii kaua kui tema sopra taksojuhti ootame. See teadvat tapselt kuhu me tahame minna.(noh, kuulus show, loomulikult taksojuhid teavad). Parast mone ajalist kauplemist ja seletamist joudsime kokkuleppele takso hinnas ja juht teadis tapselt mis showst me raagime ja kuhu tarvis minna. Selle asemel aga et minna suurde tuntud hotelli(mis hiljem selgus)kus show toimus, viidi meid mingisse pimedasse taha tanavale stripi klubisse. Taksojuht veel ergutab tagant, et jah makske ukse peal pilet(mida tegelikult loomulikult ei eksisteerigi, kuid etenduse pilet ei olnud mitte odav) ja selle eest antakse meile isegi yks tasuta jook. Meie korvale soitsid veel 2 taksot turistidega kes tundusid olevat sama ehmunud kui meie.
Mis siis ikka. Inx tombas jalle oma noia kitli selga--kisas ja ahvarda juhti ja asjad hakkasid kohe sujuma.
Lady boys (Arge laske end ilusatest kleitidest lollitada,Tegu on siiski meestega! Valja arvatud muidugi Ylle ja mina)(olen paris kindel et osadele noormeestele oleks see kohalik "Lady-boys" etendus olnud just hea lahendus mingi kabaree asemel, kuid kahjuks meil olid siiski teised soovid.)
3.:Enne bussi peale istumist Phuketi poole pakkus meile bussi firma manager head voimalust maksta 200.-bahti (lisaks piletile) nao pealt, et see siis viiks meid ukse ette kuhu iganes me soovime. KUNA... ega me ei taha ju bussist maha tulles hakata vaidlema igasuguste taksojuhtide ja myygimeestega. Kuna me aga teadsime, et selline takso teenus ei maksa rohkem kui 30 bahti takso eest, tanasime meest lahkelt ja istusime bussi.
Kui siis lubatud ajast hiljem Phuketi joudsime (ammu teatud tehnika--vasitada kliendid ara, et need siis oleks nous koigega mis neile pakutaks)pandi meid maha bussi jaama asemel linna serval, vaites et see on viimane peatus.
Kuid onneks!--Jumal tanatud! On neil voimalik meid viia tapselt sinna kuhu tahame 200 bahti eest. Kui meile see mote ikka ei meeldinud olid nad lausa nii lahked et tulid hinnas 50 % alla. Seekord ei pidanud onneks ma aga oma kuulsat etteastet tegema, kuna bussis oli yks veelgi vasinum ja tydinum tyyp, kes organiseeris meie koigi abiga meid bussi tagasi, et meid siis oigesse bussi jaama viidaks, kust oli vaid paari minuti tee meie oomajani.
See jutt on tegelikult pikem kus ma ikkagi mingil ajal votsin nende bussi maki endaga kaasa,kuna poisid ei tahtnud meid ikka oigesse bussijaama viia ning nii kui nad olid bussi peatanud peitsid nad end ara. Nii siis laksid sealt asjad taitsa koledaks katte, kuid ma ei hakka vana asja meelde tuletama.
Vist piisab kyll,et aru saada, et seikluseid siiski juhtub.
Lahme siis tagasi meie reisi juurde.
Teel djunglisse kylastasime vee peal holjuvat turgu ja nagime kuidas kookose suhkrut valmistati.
Loomulikult pidime ka kylastama tiigri templit ja soitma elevandi seljas.
Parast poolt tundi elevandi otsas istumist oli meil ka voimalus neid pesta ja end jahutada.(loomulikult lisa tasu eest-eh-isegi moistetavalt!-ei noh, nagu lolliga raagiks) Oigem oleks aga oelda et elevandid pesid meid.
Algul jalutas vant rahulilut vette ja ligunes seal niisama kuid kaskluse peale vajus see vee alla nii et me olime rinnuni vees ja siis laks rapsimiseks. Hoolimata kui palju me proovisime ja kui tugevalt me korvast kinni rabasime voitis siiski enamus kordadest elevant ja meil ei jaanud muud yle kui lartsudes vette lennata kust me siis jalle end vandi otsa venitasime.
Veel paar paevagi hiljem olid jalad trennist taitsa kanged.

Mainimata ei saa ka jatta ilusaid veekoski, kus meil oli voimalik kas ujuda voi kivilt sisse liuelda.

Parast seda votsime aga tempo vahe maha ja veetsime moned paevad Ko(saar) Tao's, kus sai jalle ATV ja mootorratastega ringi kimada.

Meie kolme uueks ja toredaks elamuseks sai Snorkeldamine. Ma ei kujutanud ette, et kui labi prillide vette vaadata, voib maailm olla nii erinev ja muinaslik. Kahjuks ei ole mul teile pilte naidata sellest varvilisest uskumatust loodusest vee all ja nende elanikest, kuid voin teile saata pildi(plakatilt tehtud) haist, kellega me koos snorkeldasime.