HIMALAYA
www.green-lotus-trekking.com/photos/photos_everest/photos_everest_menu_eng.html
India-Nepali piiri yletamine oli ka omamoodi elamus. Molema piiri tootajad yritasid jalle raha sisse kasseerida, millega siis oma taskuid taita. Indiast lahkumisel nouti meilt paberit mida meile lennujaamast "millegi parast ei antud", kuid meid rahustati sellega, et neil on onneks see paber olemas ja see maksab vaid 50.- roopi nagu. Parast pika ajalist vaidlust andis vennake alla ja noustus meie riigi voi mingisuguse rahaga, mis talle malestuseks voiks jaada (kuna ta kogub erinevaid rahasid yle maailma). Parast seda yletasime kiirelt vaikse silla, et lopuks ometi Indiast minema saada. Nepali piiril polnud tarvis aga muud kui templit sisenemiseks kuna meil olid juba viisad olemas. Sinna joudes selgus aga, et me peame maksma 100.-roopi nagu, templi panemise teenuse eest.Nagu naha, ei olnud me Inidast kuigi kaugele joudnud. Kui ma tydinult ytlesin, et neil pole motet mulle sama jama ajada mida India piiril tehti, vaitsid nad karmi haalega, et neil ei ole sellega mingit pistmist. Parast jarjekordset edasi-tagasi vaidlemist noustusin, et kui neil on mulle naidata dokument, kus on kirjas et templi panemine maksab miskit(kuna see teenus ei ole mulle yheski teises riigis midagi maksma lainud), siis maksan ma neile noutud summa. Selle peale tembeldati kiirelt meie passid ja lykati ruttu uksest valja, enne kui meie lahedal olev kutt asjast aru saaks ja oma raha tagasi nouaks.
Kathamndu oli aga vaike armas linnake, mis oli paksult tais turiste(kes oleks uskunud et ma turistidest-valgetest inimestest-puudust oleks tundnud). Linnakeses oli koikke mida turistid ihaladavad( kohvikud, shoppamine, vaatamisvaarsused ja vali tegevused).
Meie, oigemini Adam oli valja valinud 14 paevase matka Everest Base Campi, mille peale ma varem ei tahtnud moelda, kartes mida see endast voib kujutada. Meeleolu tostmiseks oli mul aga voimalus shopata 2 paeva, kuna kylma temperatuuti tottu pidime oma varustust taiendama.(joped, pyksid, magamiskotid jne.)
Paev enne matkamist kohtusime oma 7 liikmelise grupiga, kellest 4 olid Austraaliast, 2 (Adam kaasa arvatud) USAst ja mina esindasin EESTIT!!!!!!!!!!!
Iga paev ronisime umbes 7 h. et jouda oma jargmisse tee majakesse, kus siis sai jalga puhata ja syya lokke aares, kuna parast paikse loojangut (15:30-17:30) kukkus temperatuur tohutult. (Viimased ood Everest Base Campi lahedal oli oosel joogi vesi voodi korval jaatunud)
Everest Base Campi( 5364 m. vee pinnast) joudmine vottis 8 paeva. Ja sealt alla tulime 4 paevaga. Kokku umbes 106 km. Osadel paevadel parast 7 h. matka olime joudnud vaid 200 m.korgemale, kuid vahepeal olime korduvalt roninud yles ja alla 200-300 m. kaupa. Nii et trenn oli kova. Kahes kohas veetsime 2 ood jarjest, et siis korgusega harjuda ja lihtsalt ronida makke 600 m. et siis jalle alla tulla. See oli aga vajalilk, et hoida ara korguse haigust, mida osad siiski podesid. (symptomid: vasimus, ei taha syya ja pea valu). Vasimus oli meil koigil, kuid see oli arusaadav. Osad oksendasid ja osadel jai Kala Patthari (korgeim Erversti mae vaatamis tipp-5545. m. ) vaatamatta, kuna ei suutnud fyysiliselt yles ronida, voi pidid ymber poorama tohutu pea valu tottu. Nii siis 7st liikmest 3 joudsid tippu. 1 Austraallane, 1 USA(minu mees) ja 1 EESTLANE(arvake ara kes see vois olla!? ;) )
Huvitav kogemus oli ka see, et vaidetud horedane ohk korgemal magedes vastaski toele. Moned ood arkasin hingeldades yles, et ohku ahmida, kuna parast kylje pooramist oli tunne, nagu oleks maratoni lopetanud.
Pikem paev oli meil 10h.ne kui ronisime Kala Patthari otsa (5545 m.) ja sealt alla umbes 1500 m. et kodu poole ryhkida.
See oli raskeim 14 paevane trenn mida olen oma elus teinud, kuid kogemus ja vaatepildid iga paev olid vaart igat sammu ja pingutust. Reisi lopus avastasime, et koik tydrukud(5tk) olid mingil hetkel kas siis emotsioonidest voi fyysilisest koormusest nutnud ja isegi mehed tunnistasid, et ka neil olid omad norgad hetked, kus enam ei tahtnud jatkata.
Kathmandusse tagasi joudes pyhitsesime aga koik roomsalt oma edukust Rum Doodle's restoranis, kus me taitsime yhiselt ara suure paberist jala jalje, nagu paljud teised randajad, kes seal Himalayat kaisid vallutamas. Meie grupi juht andis meile nimeks " Mountain Killers" , mis on uhkelt jalatallal koos USA, Austraalia ja EESTI lipuga. Nii siis kui kunagi Kathmandusse lahete otsige yles jala jalg koos Eesti lipu, minu nime ja SAKUga restoranist Rum Doodle.
Kuna mu fotokale ei meeldinud korgus, otsustas see umbes 3000-4000 m.korgusel otsad anda ja kahjuks ei ole mul sealt maalt yhtegi pilti. Onneks Adami fotokas ei kartnud korgust ja me saime siiski oma saavutustest pilte klopsutada, kuid nyyd peate ootama kuni Adam need yles paneb.
India-Nepali piiri yletamine oli ka omamoodi elamus. Molema piiri tootajad yritasid jalle raha sisse kasseerida, millega siis oma taskuid taita. Indiast lahkumisel nouti meilt paberit mida meile lennujaamast "millegi parast ei antud", kuid meid rahustati sellega, et neil on onneks see paber olemas ja see maksab vaid 50.- roopi nagu. Parast pika ajalist vaidlust andis vennake alla ja noustus meie riigi voi mingisuguse rahaga, mis talle malestuseks voiks jaada (kuna ta kogub erinevaid rahasid yle maailma). Parast seda yletasime kiirelt vaikse silla, et lopuks ometi Indiast minema saada. Nepali piiril polnud tarvis aga muud kui templit sisenemiseks kuna meil olid juba viisad olemas. Sinna joudes selgus aga, et me peame maksma 100.-roopi nagu, templi panemise teenuse eest.Nagu naha, ei olnud me Inidast kuigi kaugele joudnud. Kui ma tydinult ytlesin, et neil pole motet mulle sama jama ajada mida India piiril tehti, vaitsid nad karmi haalega, et neil ei ole sellega mingit pistmist. Parast jarjekordset edasi-tagasi vaidlemist noustusin, et kui neil on mulle naidata dokument, kus on kirjas et templi panemine maksab miskit(kuna see teenus ei ole mulle yheski teises riigis midagi maksma lainud), siis maksan ma neile noutud summa. Selle peale tembeldati kiirelt meie passid ja lykati ruttu uksest valja, enne kui meie lahedal olev kutt asjast aru saaks ja oma raha tagasi nouaks.
Kathamndu oli aga vaike armas linnake, mis oli paksult tais turiste(kes oleks uskunud et ma turistidest-valgetest inimestest-puudust oleks tundnud). Linnakeses oli koikke mida turistid ihaladavad( kohvikud, shoppamine, vaatamisvaarsused ja vali tegevused).
Meie, oigemini Adam oli valja valinud 14 paevase matka Everest Base Campi, mille peale ma varem ei tahtnud moelda, kartes mida see endast voib kujutada. Meeleolu tostmiseks oli mul aga voimalus shopata 2 paeva, kuna kylma temperatuuti tottu pidime oma varustust taiendama.(joped, pyksid, magamiskotid jne.)
Paev enne matkamist kohtusime oma 7 liikmelise grupiga, kellest 4 olid Austraaliast, 2 (Adam kaasa arvatud) USAst ja mina esindasin EESTIT!!!!!!!!!!!
Iga paev ronisime umbes 7 h. et jouda oma jargmisse tee majakesse, kus siis sai jalga puhata ja syya lokke aares, kuna parast paikse loojangut (15:30-17:30) kukkus temperatuur tohutult. (Viimased ood Everest Base Campi lahedal oli oosel joogi vesi voodi korval jaatunud)
Everest Base Campi( 5364 m. vee pinnast) joudmine vottis 8 paeva. Ja sealt alla tulime 4 paevaga. Kokku umbes 106 km. Osadel paevadel parast 7 h. matka olime joudnud vaid 200 m.korgemale, kuid vahepeal olime korduvalt roninud yles ja alla 200-300 m. kaupa. Nii et trenn oli kova. Kahes kohas veetsime 2 ood jarjest, et siis korgusega harjuda ja lihtsalt ronida makke 600 m. et siis jalle alla tulla. See oli aga vajalilk, et hoida ara korguse haigust, mida osad siiski podesid. (symptomid: vasimus, ei taha syya ja pea valu). Vasimus oli meil koigil, kuid see oli arusaadav. Osad oksendasid ja osadel jai Kala Patthari (korgeim Erversti mae vaatamis tipp-5545. m. ) vaatamatta, kuna ei suutnud fyysiliselt yles ronida, voi pidid ymber poorama tohutu pea valu tottu. Nii siis 7st liikmest 3 joudsid tippu. 1 Austraallane, 1 USA(minu mees) ja 1 EESTLANE(arvake ara kes see vois olla!? ;) )
Huvitav kogemus oli ka see, et vaidetud horedane ohk korgemal magedes vastaski toele. Moned ood arkasin hingeldades yles, et ohku ahmida, kuna parast kylje pooramist oli tunne, nagu oleks maratoni lopetanud.
Pikem paev oli meil 10h.ne kui ronisime Kala Patthari otsa (5545 m.) ja sealt alla umbes 1500 m. et kodu poole ryhkida.
See oli raskeim 14 paevane trenn mida olen oma elus teinud, kuid kogemus ja vaatepildid iga paev olid vaart igat sammu ja pingutust. Reisi lopus avastasime, et koik tydrukud(5tk) olid mingil hetkel kas siis emotsioonidest voi fyysilisest koormusest nutnud ja isegi mehed tunnistasid, et ka neil olid omad norgad hetked, kus enam ei tahtnud jatkata.
Kathmandusse tagasi joudes pyhitsesime aga koik roomsalt oma edukust Rum Doodle's restoranis, kus me taitsime yhiselt ara suure paberist jala jalje, nagu paljud teised randajad, kes seal Himalayat kaisid vallutamas. Meie grupi juht andis meile nimeks " Mountain Killers" , mis on uhkelt jalatallal koos USA, Austraalia ja EESTI lipuga. Nii siis kui kunagi Kathmandusse lahete otsige yles jala jalg koos Eesti lipu, minu nime ja SAKUga restoranist Rum Doodle.
Kuna mu fotokale ei meeldinud korgus, otsustas see umbes 3000-4000 m.korgusel otsad anda ja kahjuks ei ole mul sealt maalt yhtegi pilti. Onneks Adami fotokas ei kartnud korgust ja me saime siiski oma saavutustest pilte klopsutada, kuid nyyd peate ootama kuni Adam need yles paneb.
posted by aiechter at 4:29 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home